Lapsevanema nõustamine ja toetamine kui lapse heaolu vältimatu ja vajalik osa

Vanemaks olemise roll on vastutusrikas ja täis väljakutseid. Olenemata sellest, kui põhjalikult oled vanemluseks valmistunud, võivad mõned etapid sel teekonnal tulla ootamatult, mõjuda heidutavalt või sootuks segadust tekitada.

Lapsevanema nõustamine on suunatud lapsevanematele just selliste keerukate hetkedega toimetulemiseks. See on võimalus paremini mõista nii iseennast kui oma last.

Kuigi nõustamine on suunatud lapsevanematele, luuakse nõustamise käigus läbi vanemate parem keskkond ka lapsele. Kui vanemad hoolitsevad iseenda vaimse heaolu eest, on see toetav ka nende lastele.

Nõustamine on kasulik igas vanemluse etapis

Nõustamisele tulemine ei tähenda tingimata, et olete midagi valesti teinud. Öeldakse, et kui kahtled, kas oled hea vanem või mitte, siis järelikult oled. Üksnes head lapsevanemad seavad enda vanemlikud oskused aeg-ajalt ka kahtluse alla.

On loomulik, et inimesed õpivad kogu elu. Ka vanemaks olemise teekond on arenguteekond. Nii nagu iga inimene on isemoodi, on ka iga inimese kasvamine ning tema perekond teistest erinev.

Perekonna ja suhete dünaamikat mõjutavad väga mitmed erinevad tegurid. Võimalik, et oled emana lapsevanema teekonda alustamas üksi, võib-olla ei ole lapseootus ühtviisi elevust tekitanud kõikidest pereliikmetes või on tekkinud kõhklused iseenda võimekuses lapsevanemana.

Lapsevanemaks olemise teekond võib alata aga isegi enne eostamist. Võimalik, et oled pikalt lapseootust soovinud, seda oodanud või planeerinud, aga see ei ole õnnestunud. Võib-olla oled segaduses, kas üldse sooviksid kunagi lapsevanem olla?

Kui aga oled juba lapsevanemaks saanud, on selge, et igas lapse arenguetapis on omad väljakutsed. Sarnaselt kogeme väljakutseid ka vanematena.

Nõustamine on osalt võimalus jagada muresid, aga teisalt viis leida uusi ja paremaid lahendusi iseenda ja oma laste edukamaks toetamiseks. Vahel on lihtsalt vaja näha asju uuest vaatenurgast.

Vanema usalduslik suhe lapsega on kõige tähtsam

Kui laps sünnib, on ta pisike ja abitu beebi, kes vaatab sulle oma läikivate silmadega otsa ja rahuneb sinu puudutusest.

Loomulikult ei ole beebidega kogu aeg lihtne, aga usaldusliku suhte loomiseks ei ole vaja teha muud, kui pakkuda neile turvatunnet ehk olla nende jaoks olemas. Beebide jaoks tähendab see stabiilsust, puudutusi, toitu, soojust ja suhtlust.

Üsna ümmarguselt võib öelda, et nii jätkub see lastega kogu elu. Need on inimese baasvajadused.

Laste arenedes muutuvad nad iseseisvamaks, neil kujunevad oma isiksused, soovid ja eelistused. Nad õpivad omaette mängima, neil tekivad oma sõbrad, ka soov olla vahel lihtsalt üksinda.

Kui 2-aastased ei jäta sulle midagi ütlemata, siis 12-aastased teevad juba teadlikke valikuid. Nad on oma vanemaid selleks ajaks juba hästi tundma õppinud. Nüüd on küsimus – millisena on nad teid tundma saanud?

Kui vahepeal on kaotsi läinud hea tava omavahel päevasündmusi jagada, uurida, kuidas on läinud päev või pikemat aega ei ole leitud võimalust kallistamiseks, võib vundamendina rajatud usalduslik suhe olla mõranenud.

Vahel võime oma käitumismustreid tahtmatult ja teadmatult kaasa võtta iseenda lapsepõlvest ja oma vanematelt. Ometi ei pruugi selliste mustrite jätkamine ühtegi osapoolt õnnelikumaks teha.

Miks just selline lapse käitumine mind ärritab? Nõustamine aitab näha ja ka murda olemasolevaid käitumismustreid, mis sind enam ei teeni.

Kui paarisuhe jääb tagaplaanile

Olenemata sellest, kas paarisuhe on alles värske või juba pika ajalooga, võib lapse planeerimine või kasvatamine tuua suhetesse pingeid.

Sageli märkame iseendas ja ka oma partneris muutusi pärast lapse sündi. Iga lapsega sünnivad ka uued lapsevanemad.

Elu enne ja pärast lapsi on reeglina väga erinev. Paarisuhe ja sellega kaasnevad rutiinid, tavad ja kombed muutuvad. Kuigi teatud muutusi võis ette näha ja nendeks valmistuda, on paljud muutused sellised, mis toimuvad aja jooksul ja pisikeste sammudena.

Lapse sündides seatakse esiplaanile sageli laps, see on loomulik. Kahe täiskasvanu vahel on laps just see, kes ilma teisteta kuidagi toime ei tule.

Ometi vajab ka paarisuhe teadlikku hoolt. Nõustamine aitab leida üles need kohad, mis vajaksid taas hoolitsevat kätt ja toetavat sõna.

Nõustaja võib olla vajalikuks erapooletuks osapooleks, et siluda omavahelisest suhtlusest või selle puudumisest tekkinud probleemid. Samas on nõustaja toetaja. Nõustamise eesmärk on alati leida parim võimalik viis edasi minemiseks.

Lapsevanema mentaalne tervis on võti

Ükskõik, kui vanad on lapsed, vaatavad nad toe saamiseks alati oma vanemate poole. Selleks, et vanematena oma laste jaoks olemas olla, peame hoolitsema ka iseenda eest.

Kui ema-isa mentaalne tervis on hakanud langema, mõjutab see absoluutselt nende elu kõiki aspekte. Vaimse kurnatuse tagajärjel ei saa tunda end väljapuhanuna ega rahulolevana ning on ääretult raske olla naeratav lapsevanem.

Lapsevanema nõustamine ei tähenda õpetusi, kuidas oma lapsi kasvatada. Nõustaja roll siin on aidata mõista, mis on viinud sellesse hetke ning kuidas sellest välja tulla.

Nõustamise käigus mõtestatakse, millised on lapsevanema enda vajadused, kas need on kaetud ning kuidas on see asjaolu kaasa aidanud praeguse olukorra tekkimisele.

Lapsevanem on suhetes lastega vastutavas rollis. Ta vastutab oma lapse igakülgse heaolu eest. Selleks aga, et oma lapse heaolu eest seista, peab lapsevanem ise end hästi tundma.

Sinu tervis on Sinu enda kätes. Nõustamisele tulemine ei tähenda läbikukkumise tunnistamist, vaid oma õpiteekonna teadvustamist. Sa ei pea oma murega jääma üksi.

Jaga sotsiaalmeediasse või saada meilile
Kristijoeorg.ee
Kristijoeorg.ee