25. novembril 2021 oli Heade uudiste saate külaline Meaningful Talks suhtluspäeviku “Minu lapse hingeelu” kaasautor Kristi Jõeorg, kes andis nõu, kuidas lapsega head suhet luua ja hoida. Kristi on loonud ettevõtte, mille eesmärk on toetada laste vaimset arengut.
See artikkel ilmus esmalt Goodnews.ee portaalis.
Suhtes lapsega on oluline märkamine ja kohaolu
Kristi pani südamele, et praegu on laste jaoks oluline murekoht see, et ei ole märkamist ja kohalolu. Lapse jaoks peaks olema päriselt kohal, teda kuulama südame, kõrvade ja silmadega ning püüda ka ridade vahelt aru saada, mis lapsel mureks on.
Oluline on ka last peegeldada ja näidata välja, et kui laps on kurb, tekib ka sinul teda kuulates kurbuse tunne. Siis on laps tänulik, et saab sellest teemast rääkida, sest teda kuulatakse ning ta tunneb, et see on vanemale oluline.
Kui seda kuulamist ja märkamist ei ole, saavad aga alguse paljud murekohad.
Kristi tõdeb, et praegu liigub ühiskond enesesummutamise teele. See tähendab, et on palju tööd, inimesed on koormatud ja hirmul. Tegelikult vajab aga inimene baasvajadusena turvatunnet. Kui lapsevanem kardab tööst ilma jääda, elukaaslasest lahku minna või midagi muud, kandub see üle ka suhtesse lapsega. “Me ei saa olla kohal, kui me ei ole heas suhtes ja ühenduses iseendaga,” nentis ta ja lisas, et on väga oluline luua ühendus iseenda sees.
Ajad on küll muutunud ja kui Kristi enda ema rabas lehmalaudas, suhkrupeedipõllu, ploomipuude all ja aiamaal, rabatakse praegu töökohtadel, oma projektide kallal ja tegelikult ka telefonis. Kristi soovitab kogu selles rabelemises tõmmata peale käsipidur ja mõelda, et kas see, mida me teeme, teeb meie laste elu paremaks, kas meie ühendus lapsega paraneb või mitte. Siis ehk tuleb ka taipamine.
Lapsega ühenduse loomine
Et luua lapsega ühendus, oleks Kristi sõnul esimene samm jõuda iseendas lapsevanemana taipamiseni, kuhu ajaressurss läheb ja kas lapse jaoks jääb aega. Ta rõhutab, et lapsega ühes ruumis olemine ei tähenda veel koos aja veetmist. On tähtis aru saada, kas olete ma lapsega päriselt koos.
Päriselt koos olemine tähendab näiteks lapsega koos laua taga istumist, vaadata talle silma ja näha tema hinge, kuulata tema sõnu ning proovida tunnetada tema emotsioone. Kui laps räägib näiteks koolis või lasteaias juhtunust, tasub olla lapsevanemana uudishimulik, mitte hakata lapsele hinnanguid välja tooma. Maagiline küsimus, mida esitada, on: “Aga kuidas see kõik sulle tundus?” Siis saab laps peegeldada, kas talle tundus see pigem või hea või halb, mida tema selles situatsioonis tundis.
Kristi ise küsib ka oma lapse käest alati, kuidas see teda tundma pani. See jällegi viib arutelu edasi.
Kõige olulisema nõuandena soovitas Kristi minna lapse juurde, vaadata talle silma ja öelda talle päriselt, et ta on sinu jaoks oluline. See muudab lapse enesetunde heaks, et ta on tähtis ja väärtuslik nii iseendale kui ka teistele.
HÄID MÕTTEID JA NÕUANDEID KRISTI JÕEORULT
- Me peaksime olema rohkem päriselt kohal ja kuulama oma last südamega.
- Kui me hirmu foonil kasvatame ja arendame endast väljaspool kedagi teist, siis see kandub ka sinna üle ja tegelikkuses me ei ole kohal.
- Selleks, et me saaksime endast väljapoole midagi anda, me peame ühenduse looma iseenda sees.
- Esimene samm on iseendas lapsevanemana jõuda selleni, kuhu ma oma ajaressursi panen ja kas mul tegelikult oma ajaressursi planeerimise sees on ka reaalne aeg oma lapsele.
- Päriselt lapsega kohal olemine on see, kui ma istun näiteks laua taga koos oma lapsega, vaatan talle päriselt silma ja ma näen tema hinge, ma kuulan neid sõnu, mida ta väljendab, proovin tunnetada tema emotsiooni, milles ta hetkel on.
- Kui laps toobki välja, et koolis või lasteaias oli midagi halvasti, siis sina lapsevanemana oled uudishimulik, mitte ei hakka talle andma hinnanguid või õpetussõnu.
- Anna lapsele võimalus ise peegeldada, kas talle tundus teatud olukord pigem hea või halb, kuidas tema seda nägi, mida tema selles situatsioonis tundis.
- Kui me saame lapsele kinnitada, et ta on vajalik, väärtuslik, ta saab hakkama, ma päriselt armastan teda, siis lapses kasvavad olulised ressursid.
- Kõik lapsevanemad ja lapsed on erinevad ning see on koht, kus sa oled päriselt kohal, sa tunnetad, mida sinu laps praegu vajab, mis tüüpi sinu laps on.
- Me lapsevanemana saame läbi suunamise või õpetuse lapses kasvatada ellujäämist, see on armastus, sest läbi selle ma õpetan teda paremini elus hakkama saama.
- Kui laps on sulle võõras, siis ma võin täna õppiva terapeudina öelda seda, et tegelikult meil inimestena oma sees on olemas megavõimsad radarid, et aru saada, kui midagi on viltu.
- See, kui kiiresti abi paluda sõltub sellest, kui palju lapsevanem tunneb seda, et ta ei tule enda tunnetega enam toime.
- Kui lapsevanem hakkab märkama, et tahaks kätt tõsta, ei tule emotsiooniga toime, tahaks ära minna, tahaks lapse peale karjuda, siis on juba viimane hetk midagi ette võtta.
- Päris armastamine ja aega võtmine armastuseks on asi, mille väärtust ei tohiks kaotada.
- Ära kogu soovitusi ega õpetussõnu, vaid püüa leida vastused iseenda seest. Psühholoog ja terapeut oskab küsida õigeid küsimusi, mis võimaldab sul näha võimalusi.
- Lapsevanemana jääd sa alati vastutama oma armsate laste eest.
Kuula saadet aadressil Goodnews.ee.
SAATES KÕLANUD TEEMAD
- Külalise tutvustus – 1:41
- Laste mured – 2:19
- Monika isiklik kogemus – 4:27
- Uued lahendused – 6:57
- Ühendus lapsega – 11:20
- Hellitamine ja poputamine – 16:31
- Õiglus – 23:13
- Kuidas märgata, et midagi on viltu? – 26:25
- Abi palumine – 31:36
- Teismelised – 35:02
- Suurimad vead – 38:35
- Praktikad, kuhu lapsi suunata – 41:09
- Kristi isiklik suurim viga – 44:21
- Nõuanne kuulajatele – 46:15
